Vahel on vaja
kauem üleval olla, õppida või tegemata tööd ära teha. Kui Redbulli juua ei
soovi (toimib, tõestatud, ülikooli ajal sai seda paar korda kasutatud), siis
siin on mõned nipid, kuidas
tervist rikkumata öösiti töötada.
Liigutage ennast
Kehaline treening enne magamaminemist on üsna kindel viis enese
ärkvelhoidmiseks. Sellepärast ei maksa seda teha, kui soovite uinuda — ja see on ka
põhjus, miks jõusaalikülastusest või isegi mõnedest kiiretest kätekõverdustest
piisab oma organismile märkuandmiseks, et praegu pole veel uneaeg. See ei tähenda, et vahetult enne magamaminemist tuleks teha intensiivset
kehalist trenni — see tõenäoliselt ainult väsitaks teid.
Füüsiline kurnatus pole lõbus, kui olete samal ajal sunnitud pikalt
ärkvel olema. Liigutada tuleks end ainult nii palju, et tekib veidi energilisem
enesetunne.
Jooge õigesti
Kui kavatsete kasutada kofeiini, tuleks seda sisaldavaid jooke juua
varastel õhtutundidel, nii et selleks ajaks, kui viimaks uinuda tahate, oleks
selle mõju taandunud. Hilise ärkvelolekuga kaasneb niikuinii veresuhkru taseme suurem
kõikumine; ärge tehke olukorda hullemaks, juues magusaid jooke. Tihtilugu tingib tahtmise kauem üleval olla soov nautida sõprade seltsis
veel paar alkohoolset jooki. Paraku ei ole tõenäoline, et alkohol teil ärkvel
püsida aitaks. Üks naps võib esile kutsuda põgusa aktiivsuspurske, kuna vallandab
rakkudesse talletatud energiat, kuid rohkem kui üks napsjook teeb juba uniseks.
Sööge rohkem valke
Vähesed meist mõtlevad tõsiasjale, et ärkveloleku ajal kasutavad nii
meie keha kui ka meie aju palju rohkem energiat kui magades. Kui kavatsete öö läbi üleval olla, läheb teil tarvis palju rohkem toitu
kui olete sööma harjunud. Aju võib ära kasutada isegi kuni 25 protsenti kõigist manustatud
kaloritest. Kui plaanite jääda ärkvele, sööge tavalisest suuremaid toiduportsjoneid
tavalisest sagedamini. Südaöine suupiste võib taolises olukorras olla hea mõte, kuid mõistlik
oleks valida roogasid, milles tervisele kasulikkude rasvade ja valkude osakaal
on suur. Juurviljad ei tee teid unisemaks ega aita ka paremini ärkvel püsida, kui
tegu pole just eriti kangete tšillipipardega. Nii suhkur kui ka tärklis annavad "energialaksu", millele
järgneb hiljem kollaps, mis öisele peole kriipsu peale tõmbab. Valgud stimuleerivad ajus sellise virgatsaine e neurotransmitteri nagu
oreksiin tööd. Oreksiin reguleerib erutust, ärkveloleku määra ja söögiisu. Sellepärast tulekski öist ärkvelviibimist kavandades otsustada
biifsteegi kasuks ja vältida makaronitooteid.
Hoidke silmi
Pole midagi tüütumat kui hilist õhtutundi lõbustustega sisustada
üritades avastada, et peate pidevalt silmi kissitama, kuna need on väsinud. Kui olete väsinud, väsitab kissitamine näolihaseid veelgi. Kolmiknärv kulgeb otse üle näo, mistõttu silmade kissitamine mõjutab
kogu närvisüsteemi ja toob kurnatust lähemale kiiremini. Kui olete harjunud kontaktläätsedega, kandke planeeritud pikale õhtule
eelneval päeval prille ning ärge unustage pakkida kaasa silmatilku.
Pange tuled põlema
Ere valgus hoiab ärkvel. Kolme kuni nelja tunni vältel pärast ereda valguse tajumist ei tooda
organism melatoniini — uinumiseks vajalikku unehormooni. Kui väldite öisel ajal eredat valgust, elate kauem ja magate paremini. Kui teil on aga tõepoolest tarvis kaua ärkvel olla, on eredate tulede
süütamisest üllatavalt palju abi.
***
Kõik loetletud nipid toimivad mingil määral, ent kui jääte tõesti kauaks
ärkvele, võite arvestada uimasuse ja unehäiretega järgmisel päeval ja öösel,
kuna organismi melatoniinitalitlus läheb paigast ära nagu siis, kui kogete
aklimatiseerumist ehk ajavahe-sündroomi (ingl jet lag), mis kimbutab neid, kes
lennukiga teise ajavööndisse reisivad. Abi võib olla melatoniinipõhistest toidulisanditest. Võimalik on endale tekitada ka "unevõlg", mille "tagasimaksmist"
võib hõlbustada väike uinak keset päeva. Uuringud on igatahes näidanud, et säästlikumalt ja tõhusamalt magama on
võimalik õppida.