Kui magamata öö või imelikud unenäod pahuraks teevad, siis on huvitav teada, et osadel on magamisega palju suuremad probleemid.Väljaanne «All Time 10s» koostas nimekirja kümnest veidraimast unehäirest
maailmas.
10. Lagoftalm ehk jänesesilm – konditsioon, mille tõttu inimesed magavad
lahtise silmaga. Silm jääb avatuks ka siis, kui inimene ise soovib seda
sulgeda, sh magades. Silma sulgemisel on näha nn Belli fenomen: halvatud poolel
on silmamuna pöördunud ülespoole. Lagoftalm on tüüpiline sümptom näonärvi
perifeerse halvatuse korral. Eestis loetakse näiteks kaitseväkke astumisel
lagoftalmi muuhulgas raskeks tervisehäireks. Konditsiooni all kannatab maailmas
miljoneid inimesi, kes ise ei pruugi seda teada. Lagoftalm põhjustab valulikku
kuiva silma.
9. REM-une käitumishäired – konditsioon, kus inimene magab ja tema aju on
unes, kuid tema lihased elavad unenägudele kaasa. Unenägudest sõltuvalt võivad
põdejad magades olla ka vägivaldsed: karjuda, lüüa, jalgadega ja kätega vehkida
või midagi haarata.
8. Plahvatava pea sündroom – konditsioon, kus inimene kogeb enne magama
jäämist oma pea sees kõva plahvatuse heli. See valulik tunne ei esine
korrapäraselt, vaid võib tulla millal iganes. Haruldane konditsioon ei ole
eluohtlik.
7. Narkolepsia – konditsioon, kus inimesel tekib kontrollimatu lühiajaline
unevajadus, mille tõttu võib esineda 10–15 minuti pikkuseid teadvusekaotusi.
Inimene langeb sügavasse unne ja teda sellest äratada on raske. Pärast
narkolepsiahoogu teadvus taastub. Narkolepsia on seotud virgatsainega oreksiin.
Narkolepsia haigetel inimestel puuduvad hüpotaalamuse rakud, mis toodavad ja
vabastavad oreksiini. Narkolepsia võib osutuda väga ohtlikuks, sest inimene
võib uinuda ohtlikus olukorras, näiteks autoroolis. Arvatavasti põeb seda üks
inimene 2000st.
6. Seksomnia – konditsioon, kus inimesel tekivad magades
seksuaalvajadused. Ka seksomnia ajal käituvad kannataja lihased unenägude
järgi. Seksomnia on parasomnia üks erijuhte. Väidetavalt on kolmveerand
kannatajatest mehed.
5. Uneparalüüs ehk unehalvatus – konditsioon, kus inimene ärkab või vajub
unne nii, et ta ei saa sekundite või minutite jooksul rääkida ega liigutada.
Halvatuse ajal võivad inimesed kogeda paanikat või näha hallutsinatsioone. Hallutsinatsioonid
võivad olla hirmutavad ja luupainajalikud ning võivad luua inimeses ohu-,
hirmu- ning paanikatunde. Mõned teadlased väidavad, et ufode või vaimudega
kohtumisi nähakse sageli just une paralüüsi ajal. Pooled inimesed kogevad oma
elu jooksul vähemalt korra unehalvatust.
4. Äkiline ootamatu öise surma sündroom (SUNDS) – konditsioon, kus nooruk
või täiskasvanu sureb ootamatult une ajal. Sündroomi selgitati esmakordselt
1977 USAsse emigreerunud etnilise grupi hmongide puhul. Haigust märgati hiljem
Singapuris, kui tagasiulatuv uuring näitas, et 230 täiesti tervet Tai meest
olid aastatel 1982–1990 surnud seletamatutel põhjustel öösel une ajal.
Filipiinidel sureb sündroomi tõttu igal aastal 43 meest 100 000 kohta.
Tavaliselt on tegu noorte meestega.
3. Fataalne perekondlik insomnia (FFI) – konditsioon, kus inimese
krooniline unepuudus viib lõpuks täieliku vaimse murdumise ja dementsuseni ning
aastate pärast surmani. Tegemist on päriliku haigusega, mida on leitud ainult
28 perekonnal tervest maailmast. Tegemist on ühe haruldasema unehäirete
vormiga.
2. Mõrvamine unes käies – olukord, kus inimene mõrvab kellegi samal ajal,
kui ta unes ringi kõnnib. 2000. aasta seisuga oli seesuguseid juhtumeid
maailmas registreeritud 68.
1. Kleine-Levine´i ehk uinuva kaunitari sündroom- konditsioon, kus inimene vajab lõputult und (kuni 22 tundi ööpäevas), kuid võib järjest magada ka nädalaid ja kuid. Ärkveloleku ajal tarbib haige suures koguses toitu. sündroomi käes kannatab maailmas umbes 1000 inimest
Originaalartikli leiat siit.