Üks õun päevas toob hea une

 Sügisene õunahooaeg on hea aeg oma tervist turgutada. 

Õun ennetab südamehaigusi
Kuigi õun ei sisalda väga palju seedimiseks vajalikke kiudaineid, muutuvad need kiudained kombineerituna teiste õunas sisalduvate toitainetega tervisele kasulikuks koosluseks, mis on ennekõike oluline lipiidide ehk rasvade koostisosade sisalduse reguleerimiseks ja alandamiseks veres, ennetades südamehaigusi ning mõjudes hästi südame-veresoonkonnale.

Lihaste toonuseks ja naha tervise heaks
Õunas leidub pea kõiki toitained, mineraalaineid ja vitamiine. Õun sisaldab päris palju kaaliumi, mida on ennekõike vaja lihaste, sealhulgas südamelihase tööks. Samuti reguleerib kaalium vee hulka kudedes, aitab normis hoida vererõhku, stimuleerib mürgiste ülejääkide eraldumist ning mõjub hästi naha tervisele.

Veresuhkur normi
Õunas leidub hulgaliselt fütotoitaineid: need bioaktiivsed komponendid omavad positiivset efekti tervisele. Fütotoitained aitavad reguleerida näiteks organismi veresuhkru taset ning nende toimet organismile seostatakse ka vähivastase ning südame-veresoonkonnahaigusi ennetava toimega. Uuringud tõestavad, et inimestel, kes tarbivad enam puu- ja köögivilju, on väiksem risk vähi ja südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks.

Seemnetest saab joodi
Õunaseemned sisaldavad joodi, nii et inimesi, kes armastavad neid närida, ei ähvarda joodi defitsiit. Kuid seemnetes on ka mürgist sinihapet, seetõttu on ohutu päevas ära süüa kuni 4 seemet.

Dieettoit
Üks õun päevas hoiab kaalutõusu ära, tõdeb Pennsylvania ülikoolis läbi viidud uurimus. Teadlased märkasid, et need, kes sõid õuna vahepalaks enne peamist söögikorda, sõid vähem kaloreid kui need, kes vahepalaks võtsid midagi muud. Teadlaste arvates on selle põhjuseks õunte kiudaineterikkus. Seedimishäirete ja kõhukinnisuse korralgi soodustab enne lõunasööki söödud õun defektsiooni, sest õunad reguleerivad bakterite paljunemist sooltes.

Õun asendab kohvi

Kindlasti mõtled endamisi, et õuna söömine ei saa kuidagi olla võrreldav selle energiaga, mida tass kohvi hommikul anda võib. Kuid tegelikult annab see sulle palju rohkem energiat kui kohv, kuna puuviljades esinev kompleks suhkrutest ja kiudainetest annab sulle kestvama ja püsivama energiasööstu.

Migreeni ennetaja 

Kui tundemärgid viitavad peavalule, tuleb kohe süüa mõned õunad. Sellega saab migreeni tihtipeale ennetada.

Hambaravi
Ka hammastele on õunasöömine kasulik. Üks lõunasöögijärgne õun mõjub tihti paremini kui hambaravi — õuna närimine puhastab hästi hambavahesid.

Õun toob hea une
Unehäirete korral tuleb õhtul süüa üks koorimata õun. Õuna und soodustav toime avaldub veresuhkru korrapärases jaotuses öö jooksul. Õun teeb vererõhu korda. Neile, kel on kõrge vererõhk, soovitatakse igal hommikul tühja kõhuga üks õuna süüa, sest õun uhub kehast ülearuse keedusoola ja vee ning alandab vererõhku.

Kasutatud artikli leiad siit.

Unenägude seletamine- lendamine

Esmalt üks asi, mis mind alati segab, kui kuskilt kuulen. Teate ju küll seda ütlust, kui keegi räägib õhinal millestki, mis nii uskumatu tundub. Et "pidin end kohe näpistama, et veenduda, ega ma ei maga..." Ja mina alati mõtlen, et kas KEEGI päriselt ka end unes NÄPISTAB veendumaks, et see hullumeelsus on uni ja mitte reaalsus? Mina küll mitte. Esiteks, ma ei mäleta, et ma unes erilist valu üldse tunneks, isegi kui tõsine kaklemine käib. Ja teiseks, ma mitte kunagi EI MURETSE, et mingi imelik asi uni on ja mitte reaalsus. Nii võin ma rahumeeli Michael Schumacheriga eesti keeles flirtida ja õnnelik olla, et l-õ-p-u-k-s ometi on see hurmur minu ja ma hetkeks ka ei kahtle, et tegu unega on. Või nt unes lendamine, selle asemel, et muretseda, et "oi-oi, see ei saa tõsi olla", mõtlen mina hoopis, et "woo-hoooo, ma lendaaaaaaan!"

See selleks. Tegelikult tekkiski mul mõte uurida, mida unes lendamine tähendab. Sai just täna öösel jälle nähtud (ja ei taht end üldsegi näpistada, proovisin hoopis erinevaid võtteid, kuidas ikka kõge ägedam lennata oleks) ja mõtlesin siis järgi vaadata, mida tähenduseks pakutakse.

Googeldamine ja unenägude seletamise blogi annab lühivastuseks- soovide täitumine. Noh, sobib igati. Mitmed ideed on õhus, raamatute kirjutamised pooleli, reisimisest unistan päevade kaupa. Kui need täituvad, siis fine by me.

Raamat "The hidden meaning of dreams", autor Craig Hamilton-Parker (välja antud 1999, a mul lihtsalt pole muid raamatuid siin Hollandis selle kohta), annab mitmeid vastuseid.

Psühholoogiline tähendus: unes lendamine on üldiselt meeldiv kogemus, millega kaasneb vabaduse tunne ja nauding. Enamasti lendamine tundub siis täiesti loomulik tegevus, nagu sa oleks alati teadnud, kuidas seda teha. Üliharva kaasneb hirm kõrguse ja kukkumise ees. Lendamine võib tähendada milleski vabanemist, miski mis on sind pikka aega häirinud. Taevas (kui siis lennates lausa taevasse suundud) sümboliseerib teadvust ja spirituaalsust, seega lendamine võib tähendada oma enese teadlikkuse ja iseenda avastamist. Freudi arvates tähendab unes lendamine seksuaalset vabanemist (nojah, temal olid kõik asjad seksuaalsusega seotud, näe või unes juturaamatut või morsiklaasi). Samas, Kreeka mütoloogia kohaselt võib lendamine tähendada üleliigset ambitsiooni, seda siis Ikarose jutu põhjal. Tema teatavasti tahtis liiga kõrgele lennata ja see ei lõppenud üldse mitte hästi.

Küsi iseendalt:
1. Mis see on, millest vabanemist ma tajun? Mõtle asjadele, mis on sind häirinud pikemat aega. Võibolla erinevad jamad või emotsionaalsed probleemid, mis on sind kimbutanud mõnda aega, polegi nii kurnavad, kui algul arvasid. Mõnikord tuleb eluteel käia kergemalt ning vabamalt. Lase unes nähtud ning kogetud vabadusetundel ja muretul meelel väljenduda ka sinu igapäevases elus ja käitumises.

2.Kas ma tunnen ebamugavust ja hirmu? Sa võid tunda põnevust unes saadavate riskide otsimisest. Nii tahad sa võtta rohkem riske oma elus, näiteks suhtes või tööalaselt. Kui sa unes tunned ärevust ja häireolukorda oma hinges, siis ülehindad iseennast ning vajad kindlakäelisemat suhtumist oma ellu.Ssinu unistused ja ambitsioonid võivad olla liiga suured ning ei pruugi tegelikkusega sobituda.

Seega, mis ma siis teada sain? Et minu jaoks on lendamine ALATI lahe kogemus unes, siis on see justkui positiivne märk. Ehk siis kõik plaanid ja unistused on piisavalt suured, et nendega tegeleda, samas pole need üleliia ambitsioonikad.

Mida Sina arvad? Kui tihti Sina unes lendamist näed? Kas tegu on alati positiivse kogemusega? Ning mida arvad sellest "pidin-end-näpistama" teooriast? Kas oled väga veidrat und nähes kunagi kahelnud, et tegu võib mitte reaalsusega olla?

NASA maksab voodis olemise eest

Kõlab nagu unistustetöö!!!! Hmm, iseasi, kuidas see „voodiga dushi all käimine“ välja näeb...

USA kosmoseagentuur NASA otsib inimesi, kes on nõus 70 päeva tasu eest voodis veetma.

Voodis olles saab raamatuid lugeda, mänge mängida ja internetis surfata, edastab Daily Mail.

Katse ajal on katsealused kaheksa tunni jooksul pimeduses ja 16 tunni jooksul valguses.

Samuti saavad katses osalejaid külastada pereliikmed.

Palk on 5000 dollarit kuus.

Teadlased uurivad voodikatsega mikro kaalutaoleku mõju inimkehale.

Katseisikud pääsevad voodist välja vaid siis, kui NASA teadlased teevad neile muid katseid. Katsealused saavad isegi koos voodiga duši alla minna.

70 päeva pärast saadetakse katsealused treeningule, kus nende lõtvunud lihased treenitakse normaalseks.

NASA on teinud kaaluta olekuga kasteid viimased 25 aastat.

Teadlaste sõnul nõuab pidev voodis olemine kehalt väga palju.

Inimkeha ei ole loodud koha peal olemiseks ning selle tõttu on selline olek väga raske.

Ilma tavapärase gravitatsioonita ei liigu veri normaalselt, vaid koguneb näkku, kätesse ja jalgadesse, muutes inimese pundunuks.

Kehakaalu indeks alaneb, kui lihasmass nõrgeneb.

Jalgade ja käte veresooned ahenevad.

Pikaajaline pikali olemine võib tekitada ka aneemia.

Teadlased peavad kõige suuremaks probleemiks seda, et luustikus hakkab kaltsium vähenema.

Samasuguseid uuringuid teeb ka Euroopa kosmoseagentuur ESA Prantsusmaal.

Kas sina osaleksid sellises eksperimendis?

Kasutatud allikas

Korrastamata voodi võib olla tervisele kasulik

Oleks sellist infot väga vaja olnud, nii 27 aastat tagasi! Ma oleks saanud oma emale öelda, et "näe, asi on täiesti teaduslikult tõestatud! Minu laiskusest on hoopis kasu!"... ja noh, astmat mul ka pole. Vahest kõik minu viitsimatuse tõttu? :)

Viitsimatus hommikul voodit üles teha võib tervisele hoopis kasulik olla, kuna selline sassis keskkond ei meeldi ka astmat ja allergiat tekitavatele tolmulestadele.

Keskmiselt elab ühes voodis kuni 1,5 miljonit tolmulesta.

Need vähem kui millimeetri suurused putukad toituvad inimese nahast eralduvatest rakkudest ja toodavad allergeene, mida on lihtne magades sisse hingata.

Voodi, kus keegi juba magab, on lestadele ideaalne elukeskkond, kuna seal on soe ja niiske, kuivem paik neile aga nii ligitõmbav ei tundu.

Kingstoni ülikooli teadlased koostasid arvutimudeli, et uurida, kuidas kodus tehtavad muutused võivad vähendada tolmulestade hulka voodis.

Teadlane Stephen Pretlove’i sõnul on teada, et lestad peavad elamiseks omastama oma keha välispinnal olevate näärmete kaudu väliskeskkonnast niiskust. 

Nii selgus, et midagi nii lihtsat nagu päevaks voodi üles tegemata jätmine võib eemaldada linadelt ja madratsilt niiskuse, seega ei jää tolmulestad seal enam ellu.

Uuringu järgmises etapis panid teadlased 36 Briti majas olevasse voodisse tolmulesti, et arvutimudelit testida ja aru saada, kuidas inimeste rutiin putukate populatsiooni mõjutab.

Lisaks sellele tahtsid nad teada, kuidas annab tunda hoone kütmine, ventilatsioon ja isolatsioon.

Pretlove’i väitel on uurimistöö abil võimalik säästa sellelt 700 miljonilt naelalt, mida Ühendkuningriikides igal aastal tolmulestade põhjustatud haiguste ravimiseks kasutatakse.

Nimelt saab uuringu tulemuste abil planeerida ja ehitada tervisele kasulikumaid kodusid, sest terivishoiutöötajad saavad ka välja tuua, millistes keskkondades lestad kõige parema meelega elavad, selgitas Pretlove.

Matt Hallsworth ühendusest Asthma UK tõi välja, et tolmulestadest põhjustatud allergia võib mõjutada paljusid astmaatikuid, kuid seda on väga keeruline vältida.

Briti allergia- ja kliinilise immunoloogiaühenduse professor Andrew Wardlaw lisas, et kuna tolmulestad on astma ja allergia tekitajatena väga olulised tegurid, seega oleks vaja paremini teada, kuidas nende arvukust kodudes vähendada.

Ta kinnitas, et tolmulestadel on vaja niisket keskkonda ning nad ei suuda ellu jääda väga kuivas paigas.

Siiski on enamik kodusid tema sõnul lestadele sobivaks elukohaks, seega ei usu ta, et vaid voodi tegemata jätmine nii palju üldist keskkonda mõjutaks.

Allika leiad siit.

Suurem sissetulek tagab rahulikuma une

Suurbritannias tehtud uuring näitas, et kui pere sissetulek on suurem, mõjutab see soodsalt abikaasade koos magamist ning annab parema une kvaliteedi.

Selles pole ilmselt kahtlust- kui rahamured liiga ei tee, on uni ikka rahulikum. Samas meenub mulle selle looga kohe üks vana nali:
Kaks naist räägivad omavahel. "Ma magan alati rahakott padja all", ütleb üks. "Tõesti? Mina küll ei saa kõrge peaalusega magada!", vastab teine.

5000 briti peal tehtud uuring näitas, et ameti, sissetuleku suuruse ja une vahel on seos, edastab Daily Mail

Inimestelt küsiti nende sotsiaalse positsiooni, ameti, sissetuleku suuruse ja magamise kohta.

Tulemused näitasid, et amet, sissetuleku suurus ja une kvaliteet on omavahel seotud ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahel on erinevusi.

Uurijad rõhutasid, et sissetuleku suurusel ja abikaasade samas voodis magamise vahel on samuti seos.

Isikutest, kelle aastane sissetulek oli üle 34 000 naela (40 000 eurot), 82 protsenti magas  oma abikaasaga samas voodis.

Väiksema aastasissetulekuga isikutest 77 protsenti magas abikaasaga samas voodis.

Majapidamistes, kus aastane sissetulek jäi alla 24 000 naela (29 000 eurot), teatas 12 protsenti küsitletutest, et nad ei maga oma abikaasaga samas voodis.

Töötute puhul oli protsent umbes sama.

Majapidamistes, kus aastane sissetulek oli üle 74 000 naela (87 000 eurot), 83 protsenti küsitletutest magas hästi.

Töötutest magas hästi vaid 67 protsenti.

Mida madalamasse ühiskonnaklassi isik kuulus, seda enam tarbis ta unerohtu.

Samuti mõjutas see, mis ametit peetakse, und ja magamist.

Kultuuri- ja kunstialade inimesed lähevad sageli magama pärast keskööd, samuti muretsevad nad sageli öösiti ning nende uni ei ole hea. (Ööösel on kõige parem töötada, mõte jookseb ja on kuidagi sobivam aeg. Ja magama minnes ei tule und, sest mõtlevad endiselt tööle ja inspiratsioon jookseb omasoodu ja aju ei saa puhata ja nii ei tule ka uni...)

Arhitektid, insenerid ja ehitustöölised vajasid aga pikemat und kui advokaadid ja teised õigusalal töötajad.

Enim kasutasid enne magamaminekut alkoholi uinutajana müügitöö ja reklaamiala inimesed.

Kasutatud artikli leiad siit.

Magamatus võib põhjustada ülekaalu

Hmm, päris karm, kas pole? Kuigi minu puhul tundub, et vahet pole, kas magan vähe või palju, kehakaalu osas muutust (st vähenemist) pole märgata... Ärrituvuse osas olen aga kahe käega nõus!

Rootsi Uppsala ülikooli teadlaste sõnul võib magamatus tuua kaasa ärrituvuse kui ka kehakaalu tõusu.
Uuring näitas, et pärast kehva und süüakse rohkem kaloririkast toitu, edastab Daily Mail.

Teadlased leidsid, et magamatus või liiga vähene uni tõstab näljaga seotud hormooni taset.

Samuti kaasneb sellega tahtejõu kahanemine ja impulsiivne otsustamine.

Teadlased tegid katse, milles katsealused olid öö läbi magamata ning neile anti järgmisel hommikul raha, et nad ostaksid süüa.

Katsealusteks olid 14 normaalse kehakaaluga meest.

Enne ostlemist sõid nad hommikusöögi.

Sellegi poolest valisid katsealused toidud, milles oli rohkem kaloreid kui oleks valinud siis, kui nad oleks hästi maganud.

Katse näitas, et magamatus mõjutab, milliseid sööke järgmisel hommikul valitakse.

«Hüpoteesi kohaselt mõjutab magamatus näljatunde teket ja otsustusvõimet.

Toidu valimisel ja ostlemisel ollakse impulsiivsemad, valides suurema kalorsusega toiduaineid,» sõnas uuringut juhtinud Colin Chapman.

Ta lisas, et suurema kalorsusega toitude tõttu võib kerkida kehakaal.

Uurijate sõnul saab nende uuringutulemust rakendada ka vahetustega töötajate peal, kes tihtipeale peavad ka öises vahetuses töötama ja seega öösel üleval olema.

Vahetustega töötamine ja öise une puudus võib lisaks kehakaalu tõusule veel kaasa tuua mitmeid terviseprobleeme.

Lisaks leidsid uurijad, et vähe maganud inimesed nägid välja väsinud, väheatraktiivsed ja kurvad.

Nad jäädvustasid katsealuseid kahel juhtumil.

Esmalt, mil need olid hästi maganud ja siis, kui nad olid ühtejärge 31 tundi ärkvel olnud.

Siis paluti 40 inimesel vaadata neid fotosid ning kirjeldada, millised need inimesed välja näevad.

Leiti, et magamatuse all kannatanud näevad välja inetud, nende näod olid tihtipeale pundunud ja paistes.

Kasutatud seda artiklit.

Vaid 13% täiskasvanutest magab öösel rahulikult

Hiljutine uuring näitas, et iga viies inimene jääb unepuuduse tõttu töölaua äärde tukkuma. (Enda kogemusest sellist juhtumit ei ole, aga mäletan mitmeid kordi, kus olin väga napilt magama jäämas... ühekorra Kaitseliidu õppusel, siis küll põhjuseks üks nohuravim (alati tasub pakendilt lugeda, ega unisus üks võimalikke kõrvalmõjusid ole). Väga õpetlik olukord!)

 

Vaid 13% uuringus osalenud meestest ja naistest tunnistas, et nad magavad öösiti rahulikult; ülejäänute und häirisid nii mõtted varajasest ärkamisest, rahamured kui ka stress.

Keskeltläbi 19% vastanute und segasid aga vaidlused elukaaslasega.

 

Unetute ööde pärast puudus töölt rohkem naisi kui mehi.

 

Umbes 17% uuringus osalejatest püüdis oma unevajadust teha tasa hommikusel töölesõidul, 7% tukastas laua taga ning 4% suigatas koosolekutel. (Kuskohas need inimesed küll töötavad, et saavad töölaua taga või lausa koosolekul tukastada???)

Kas sina oled unepuuduse tõttu end nii halvasti tundnud, et pidid lausa töölt puuduma? Kas oled äkki lausa tööjuures suigatada püüdnud?

Kasutatud artikli leiad siit.

Miks on ajavahega keeruline kohaneda?

Oxfordi ülikooli teadlased avastasid n-ö molekulaarsed pidurid, mis takistavad kehal kiiresti kohandada oma sisemist kella reisimisel tekkiva ajavahega.

Sisemine kell hoiab inimesi ööpäevarütmiga kooskõlas, kontrollides nii und, isu, tuju kui ka vererõhku.

Lennukiga ühest ajavööndist teise liikunud inimestel võtab aga aega, et nende sisemine kell tegelikuga kohaneks.

Selle tagajärjeks on aga päevi kestev väsimus. 

Nii sooviski Oxfordi teadlastest koosnev uurimisrühm välja selgitada, miks inimesed ajavahega automaatselt ei kohane.

Selleks tegid nad katseid hiirte peal, kellel on samasugune sisemise kella mehhanism.

Teadlased keskendusid n-ö juhtivale kellale, mis asub keha sisemisi rütme kontrollivas ajuosas, nucleus suprachiasmaticuses.

Uurimisrühm otsis DNA-järjestusi, mille aktiivsus muutub vastavalt keskkonnas olevale valgusele. Nad leidsid, et paljud geenid olid aktiivsed, kuid siis lülitas SIK1-ks kutsutav valk need jälle välja, käituses justkui pidurina, mis limiteerib valgusefekti.

Katsetest, kus üritati SIK1 funktsiooni pärssida, ilmnes, et siis suutsid hiired kiiresti, ainult ühe päevaga, oma sisemist kella ka kuue tunni võrra kohandada.

Muidu kulunuks selleks kuus päeva.

Teadlane Russell Foster selgitas, et selline pidur on kehas ilmselt olemas selleks, et kunstlik või kuuvalgus ei häiriks sisemist kella.

Fosteri sõnul on uuringust kasu selleks, et tulevikus paremini reisiväsimust ära hoida.

Kuna sisemise kella häiretega on seostatud ka vaimseid häired nagu skisofreeniat, võib uurimusest ka nende ravi juures abi olla.

Kasutatud artikli leiad siit.

9 nippi, kuidas vabaneda stressist ja ärevusest

Krooniline stress kahjustab neerupealiste talitust, mis võib omakorda nõrgendada immuunsüsteemi ja kaasa tuua degeneratiivseid haigusi. Kuigi ravimtaimed on stressi ajal head kaaslased, on rahustavate ürtide mõjule lootma jäämisest tähtsam teadvustada endale ärevuse tegelik põhjus.

Stress ja ärevus mõjutavad ka meie und, seega siin üheksa nõuannet, mis aitavad olukorda parandada.

1. Jooge kummeli ja naistenõgese teed. Ravimtaimed on stressi ajal head kaaslased. Kummel ja naistenõges lõõgastavad ja on kergelt rahustavad.

2.Toitu tervislikult, sest just tervislik toit kaitseb stressi eest.

3. Ostke apteegist stressi vähendavaid toidulisandeid. Emotsionaalse stressi vastu tugedavad organismi mitmesugused toidulisandid. Muuhulgas B-vitamiinide kompleks, mis turgutab neerupealseid; magneesium ning kaltsium, mis on mõlemad rahustava toimega.

4. Leidke aega iseendaga olemiseks.

5. Aroomiõlidest mõjub hästi lavendlilõhn. Stressist ja ärevusest vabanemiseks tupsutage tilk lavendli eeterliku õli kas tasku- või salvrätile ning hingake seda aroomi sisse nii sageli kui soovite.

6. Ženžen suurendav samuti vastupidavust stressile. Siberi ženžen tugevdab suurepäraselt neerupealseid ning aitab kehal füüsilise ja emotsionaalse stressiga kergemini kohaneda.

7. Jooge rahustavat palderjaniteed. Palderjan on tõhus ja ohutu rahusti, mis aitab sügava stressi ja ärevuse korral.

8. Stressi on võimalik maandada vanniga. Soe vann enne magama minekut tagab sügava une.

9. Proovige harrastada lõõgastavat hingamist. Hingamise rütmi teadlikult aeglustades annate kehale ja vaimule teate lõõgastuda. Istuge või lamage mugavas asendis. Hingake sügavalt sisse. Hingake läbi kergelt paotatud huulte täielikult välja. Sulgege suu ja hingake nina kaudu aehlaselt sisse, ise mõttes viieni lugedes. Hoidke hinge kinni, mõttes viieni lugedes. Siis hingake suu kaudu kümneni lugedes täielikult välja. Ärge kiirustage ja jälgige, et väljahingamine oleks sissehingamisest kaks korda pikem. Korrake kogu tsüklit kuni viis korda. 
Tehke seda vähemalt kaks korda päevas või mil iganes pinget ja ärevust tunnete.

Kasutatud Sweet Home blogipostitust.