Kes ei maga, see sööb!

Vähese une korral hakkab organism välja töötama ülemäärast kogust kortisooli - see on hormooni, mis tavaliselt "saadab" stressi ning "töötab" hommikuti nagu äratuskell. Kui inimene magab küllaldaselt, siis saavutab kortisooli tase oma kõrgpunkti kella 5-6 vahel hommikul, seejärel langeb pikkamisi päeva jooksul. Sellepärast ongi tunda õhtul enne magamaminekut väsimust ning unisust. Unepuuduse korral tõuseb kortisooli tase ning, kui isegi õhtul uinuda, on uni rahutu ja erk, hommikul ärgates aga tunnete suurt väsimust - organism pole suutnud oma jõuvarusid taastada. Rikkudes rakkude tööd, lõhub kortisool lihaskude. Kui inimene püüab uinuda, kortisooli tase on aga küllalt kõrge, nõrgenevad lihased ning kaotavad võime taastuda. Selles olukorras ei aita isegi mitte kahekordistatud koormused jõusaalis - lihaste tugevdamiseks mõeldud harjutused muutuvad lihtsalt ebaefektiivseteks. On kindlaks tehtud, et pikemaajaline kortisooli üleküllus võib esile kutsuda mälukaotuse ning teisigi haigusi, nagu diabeet ning hüpertooniatõbi. Liiga suur kortisooli kogus soodustab ka rasvade ladestumist. Sellepärast tundubki algul, et magamatusest kaob isu, selle eest hiljem hakatakse kahekordse isuga sööma. Normaalse une puudumisel tekkinud väsimuse tõttu on tunda otsekui "kütuse puudujääki" ning siis pöördutaksegi kõige läbiproovituma "ravimi" - söögi poole, isegi siis, kui nälg tegelikut rahuldatud. Kõrge kortisooli tase tekitab soovi midagi pidevalt närida. Organism lausa nõuab rohkem rasvast ja magusat. Need gastronoomilised soovid sunnivadki inimest öösiti külmiku juurde tormama ning seda ajal, millal oleks tarvis lõdvestuda ning püüda uinuda.

Allikas