Monday, November 11, 2013

Kes otsustab meie hommikusöögi?

Maisihelbed, mahl ja kohv. See on mugav ja lihtne toit, mida armastatakse pakkuda hotellide hommikusöögilauas ning igas maailma nurgas imbub see tava järk-järgult tavainimeste menüüsse, vahetades välja piirkonnale omased tradisioonilisemad hommikusöögid. Vähesed mõtlevad selle üle, kuidas USA-st levima hakanud hommikusöögitraditsioonid tegelikult alguse said.

Mõned põlvkonnad tagasi oleks enamus inimestest külma hommikusöögi peale õlgu kehitanud. Mitmetes piirkondades oli klassikaliseks hommikusöögiks kombinatsioon munadest ja peekonist, sageli tehti pannkooke. Talunike ja füüsilise töö tegijate jaoks oli oluline, et see toidukord oleks tugev ja kalorirohke, sageli ei söödud järgmist tõhusat einet enne kui õhtul. Tänapäeval ei dikteeri USA-s ja mitmetes muudes maailma piirkondades hommikusöögiharjumusi enam vajadus ega toiduainete hooajaline kättesaadavus, vaid korporatiivsed huvid. Ning toidud, mida peetaks hommikusöögi alustalaks, on tegelikult väga eduka turunduskampaania tulemus.

Hommikusöögihelbed
Kelloggi vendade nüüdseks maailmakuulus leiutis töötati välja kogemata, kui püüti leiutada saia asendajat. Algul loodi hommikusöögihelbed tervisetoiduna, kuid õige pea lisati retsepti suhkur. Tänapäevaste suurfirmade eelkäijad leidsid õige varakult, et inimestele meeldib suhkur. Eriti soovivad seda lapsed, mille tõttu nihkus müügistrateegia õige pea täiskasvanutelt lastele. Enamus hommikusöögihelbeid ning suur hulk müslisid on segu tugevalt töödeldud teraviljast ja suurest kogusest suhkrust, millele on lisatud sünteetilisi vitamiine. Mitte ükski neist, isegi need, mida müüakse kui head kiudainete allikat, ei ole tegelikult tervislikud. Tegemist on süsivesikutega, mis tekitavad kiire ja kõrge vere insuliinitaseme tõusu ning sama kiire languse.

Apelsinimahl
Apelsinimahl võib kõlada hea ideena, kuid tegemist on järjekordse turunduskampaaniaga, mis sai alguse 1930-ndatel. Seda müüakse suurepärase hommikuse C-vitamiini allikana ning värskelt pressitud apelsinimahl seda ka on. Kuid kes on kodus ise apelsinimahla pressinud, see teab, et see on väga erinev sellest, mida poes apelsinimahla nime all müüakse. Ühe suure klaasitäie apelsinimahla saamiseks on vaja pressida 3–4 apelsini ning lisaks vitamiinidele tähendab see ka suurt hulka puuviljasuhkruid, mida me ei tarbiks pooltki nii suures hulgas, kui sööksime lihtsalt apelsini. Värskelt pressitud mahla puhul soovitatakse seda veega lahjendada või väiksemas koguses juua, et vältida liiga suurt puuviljasuhkru tarbimist ilma lisanduvate kiudaineteta. Igal juhul on värske mahl parem poemahlast, kuna kõigest üks apelsin sisaldab rohkem C-vitamiini, kui terve klaasitäis toiduainetööstuses toodetud apelsinimahla. Poemahlast saab peamiselt lihtsalt suure koguse suhkruid ning töötlemise kõrvalprodukte. Paljud apelsinimahlad on valmistatud kontsentraadile vee lisamise teel ning sisaldavad lisaaineid, mis annavad mahlale iseloomuliku lõhna ja maitse. Apelsinimahla tootmise käigus paigutatakse see suurtesse säilitusmahutitesse ning enne seda eemaldatakse mahlast spetsiaalse protseduuri abil hapnik, nii et see võib säilida pikka aega. Selle protseduuri käigus eemaldatakse mahlast aga ka maitset andvad ained ning mahlatootjad peavad pöörduma lõhna- ja maitseaineid tootvate firmade poole, et sünteetilisel moel mahlale taas maitse ja lõhn anda. Neid maitse- ja lõhnaaineid ei panda pakendile kirja ning looduslik väljanägemine ei pruugi tähendada tingimata looduslikku sisu.

Sõõrikud, saiakesed, toorjuust ja muu
USAs on levinud hommikusöögiks ka sõõrikute söömine. Sünnipäevakook või kausitäis jäätist ei ole enamuse jaoks tõsiseltvõetav hommikusöök. Ometi on selleks kujunenud sõõrikud, mis on täpselt samamoodi magustoit. Sõõrikute turundamine hoomikusöögina sai alguse 1950-ndatel neid tootvate firmade poolt. Samamoodi ei peetud toorjuustu hommikusöögi lahutamatuks osaks enne, kui suurkompanii Kraft hakkas müüma Philadelphia toorjuustusid just sellise kampaaniaga. Teised toidud, mis said osaks tavapärasest hommikusöögist mitmetes maailma piirkondades, on näiteks kakao, mille agressiivse turunduse taga on Nestle, ja erinevad maitsestatud kohvijoogid, mille populaarsuse tõi Starbucks.

Hommikusöögi vahele jätmine on tervislikum kui klassikaline Ameerika hommikusöök.
Tänu sellele, et meie toitumist dikteerivad korporatiivsed huvid, on paljud inimesed tugevad toitainete vaeguses. Toiduainetööstuse eesmärk on toota toidukaupu, mis on ihaldusväärsed (eriti lastele) ja enamasti tähendab see seda, et need sisaldavad suurel hulgal suhkrut ja sünteetilisi maitseaineid. Tavapärased hommikusöögid – hommikusöögihelbed, saiakesed, sõõrikud ja isegi maitsestatud jogurtid võivad sisaldada rohkem suhkrut, kui on terve päevanorm.

Tervislik hommikusöök on väga vajalik.
See aitab parandada isu ja ainevahetust ning vähendada insuliiniresistentsust. Kuid rõhk on sellel, et tegemist peab olema tõepoolest tervisliku hommikusöögiga. Proovi värskelt pressitud mahlasid ja värskeid puuvilju ning võta lisaks näiteks keedetud muna või kergel kuumusel valmistatud köögiviljadega omlett.
Tarbi kiudainerohkeid täisteraviljatooteid, mis ei ole magusad, ja kui teed hommikul putru, siis lisa sellesse veidi tervislikke rasvu nagu näiteks kookosrasv või värske linaseemneõli. Otsusta enda hommikusöögi valmistamisel iseseisvalt ning ära lähtu selllest, mida korporatiivsete huvide alusel sulle müüa püütakse.
Keha vajab hommikul kvaliteetset toitu, et jätkuks energiat terveks päevaks. Rafineeritud teraviljast ja suhkrutest sa seda ei saa. Ka eelmisest päevast üle jäänud lõuna- või õhtusöögi soojendamine on parem valik kui kausitäis hommikusöögihelbeid. Ära lase suurkorporatsioonidel dikteerida, mida sa hommikuks sööd, vaid lähtu enda keha vajadustest.

Milline on sinu hommikusöök? Minul on klaas (poe)mahla, 3 näkileiba kreemjuustu, brie ja tomatiga.

Allikas

No comments:

Post a Comment